Tahad põhjamaade koeratõugudest kõige seltskondlikuma ja energilisema koera kohta rohkem teada? Nagu võite arvata, räägime ilmselgelt Soome spitsist, kogenud jahimehest ja suurepärasest lemmikloomast, kes paistab silma oma intelligentsuse ja õppimisvõime ning tasakaaluka ja sõbraliku iseloomu poolest. Need koerad on väga vana tõug, mis on aastate jooksul kogunud üha enam populaarsust, levides üle maailma 1960. aastatel. Selles PlanèteAnimali failis räägime teile elegantsest ja julgest Soome spitsist, mitmekülgsest koerast, mida tuleb avastada!
Jätkake selle PlanèteAnimal faili lugemist ja avastage kõike, mida on teada Soome spitsi või suomenpystykorva kohta, nagu seda emakeeles nimetatakse.
Päritolu
- Euroopa
- Soome
FCI nomenklatuur
- Rühm V
Füüsilised omadused
- Lihaseline
- Proportsionaalne
- Pikad kõrvad
Suurus
- Keskmine
Kõrgus
- 45-55
Täiskasvanu kaal
- 10-25
Oodatav eluiga
- 12-14
Soovitatav füüsiline aktiivsus
- Kõrge
Iseloom
- Tasakaalustatud
- Ühiskond
- Tark
- Aktiivne
- Kindlik
- Dominant
Ideaalne
- Lapsed
- Maja
- Kõndimine
- Jaht
- Sport
Soovitatav kliima
- Külm
Juuksetüüp
- Pikk
- Kõva
- Suur
Soome spitsi päritolu
Mitme sajandi pikkuse ajalooga on Soome spitsi traditsiooniliselt kasutatud jahikoertena paljudes Põhjamaades, näiteks Soomes ja Rootsis.Jahimehed hindasid neid koeri ja on jätkuv alt kõrgelt hinnatud, kuna neil on uskumatud võimed saaklooma (linnud, teder ja põder) leida. Tänu neile koertele teadsid jahimehed, kus on saak, mida nad taga ajasid. Nende koerte esivanemad on teadmata, kuid teadlased usuvad, et neil on metsikute huntidega ühine geneetiline koostis.
Tõug hakkas ametlikult registreerima 1890. aastal, varsti pärast seda, 1892. aastal, kehtestati esimene ametlik Soome spitsistandard. Samal kümnendil peeti esimesed võistlused tõunäituse ja linnujahivõistlusega. Tõug on Soomes alati olnud kõrgelt hinnatud sedavõrd, et teda peetakse Soome rahvuskoeraks.
Praegu on tõustandardis need, mida varem eristati kahe iseseisva tõuna: karjala-soome laika ja soome spits. Mõlemad tõud liideti Soome spitsi 2006. aastal.
Soome spitsi omadused
Soome spits on keskmise suurusega koerad, kes kaaluvad isastel 14–16 kilogrammi ja emastel 11–13 kilogrammi ning isaste turjakõrgus on 43–51 sentimeetrit ja emastel 39–45. Soome spitsi keskmine eluiga on umbes 12 aastat.
Soome spitsi kere on kandiline ja robustne, sportliku ja saleda laagriga. Selle jäsemed on sirged ja paralleelsed, mis rõhutab nende tugevust ja jõudu. Soome spitsi saba kõverdub üle selja ja sirutades ulatub kannani. See on kaetud suure karvakihiga.
Soome spitsi pea on ovaalne ning laieneb põskede ja kõrvade juurest (kus see on kõige laiem). Sellel on kerge stopp, kitsas sirge profiiliga koon ning märgatav ja võimas lõualuu. Silmad on mandlikujulised ja elavaloomulised, kõrgete sisestustega kõrvad aga väikesed ja kolmnurkse kujuga.
Soome spitsi karv on kahekordse karvastruktuuriga, väga isoleeriva, pehme ja tiheda villase aluskarvaga ning pikema ja karedama viimistlusega. Karv on üsna pikk, eriti õlgadel, kuid palju lühem säärtel ja peas. Karvkatte värvus peaks olema erkpunane või kuldpunane, seljal intensiivsem ja soovitav alt heledamates toonides põskedel, kõrvadel, kurgus, rinnal, säärte alakülgedel ja sabal. Tõustandardis on lubatud ainult väikesed valged laigud jalgadel.
Soome spitsi iseloom
Soome spits on väga seltskondlik koer, väga rõõmus teistega suhtlemisel ja väga südamlik. Isegi võõraste inimestega on ta tore, sest isegi kui ta suudab nendega veidi kaugem alt olla, ei ole ta kunagi agressiivne ega tüütu. Ta on koer, kes saab suurepäraselt lastega koos elama, sest ta on kannatlik, lahke ja mänguline!
Soome spitsi temperament on väga tasakaalukas, väga julge ja väga sihikindel. Talle ei meeldi üksindus, kuid talle meeldib oma ruumi olemasolu, sest ta võib olla natuke iseseisev.
Ta on väga aktiivne koer ja nagu teisedki püssitõugu koeratõugud, peate veenduma, et ta saab igapäevaselt piisav alt trenni ega hakkaks igavlema, kui te pole. Te pole kodus. Kui teie koer ei treeni piisav alt või teda ei stimuleerita piisav alt, tekivad tal tõenäoliselt käitumisprobleemid.
Soome spitsi eest hoolitsemine
Üks aspektidest, millele peame Soome spitsi olemasolul kõige rohkem tähelepanu pöörama, on tema karvkatte ja ennekõike naha eest hoolitsemine. Peate seda harjama iga 2–3 päeva järel, et eemaldada mustuse jäljed ja veenduda, et see ei ole nakatunud naha külge kleepunud kirbudega ega puukidega. Nende koerte nahk on üsna tundlik, nii et peate selle eest hoolitsema ja kui näete punetust või ketendust, peate selle loomaarsti juurde viima.
Samuti peate teda iga päev treenima, et ta saaks liigse energia vabastada. Nende koertega ei piisa lühikesest jalutuskäigust, et nad saaksid õhku ja leevendust ning nad vajavad intensiivseid treeninguid. Seetõttu on soovitatav nende koertega tegeleda koerte spordialadega või selliste tegevustega nagu nendega jooksmine, agility jne.
Soome spitsikutsikas
Soome spitsi kutsika eest hoolitsemine läheb mainitust kaugemale, sest need väikesed vajavad asju, mis täiskasvanud koertel juba olemas on. Seega on hädavajalik, et tal oleks magamiseks sobiv ja mugav voodi, mänguasjad, mis on nii lõbusad kui ka näritavad, toidu- ja veekausid, küünelõikur juhuks, kui kavatsete kodus oma koera küüniseid trimmida ja potimatt, millel ta ennast kergendab,.
Soome spitsi väljaõpe ja haridus
Soome spitsi treenides võite kokku puutuda tema tugeva iseloomuga ja vastumeelsusega kuuletuda. Seetõttu on treeningute ajal soovitatav neid pidada lõbusateks seanssideks. Sel viisil, kui õppimine on mäng, mängib teie Soome spits seda mõnuga!
Treeningud ei tohiks samuti olla liiga pikad ja meile peaks piisama ühest-kahest päevast umbes 15-minutilisest sessioonist. Muidugi peame alati olema kannatlikud ja püsivad, kui tahame muutusi näha. Soovitav on võtta see vähehaaval, õpetades neile esm alt põhikäsklused ja muutes seansse järk-järgult raskemaks.
Teisest küljest on soome spitsikutsika või täiskasvanu sotsialiseerimine, kui adopteerime ta vanemas eas, oluline, et teil oleks tasakaalustatud koer.
Soome spitsi tervis
Soome spits on tõug, kelle aretust kontrollitakse ja jälgitakse kõrgelt, mistõttu on selle tõu isenditel õnnestunud vältida tõsiste kaasasündinud haiguste teket. Siiski näib neil olevat kõrge nahatundlikkus, sest nende nahk on väga habras. See põhjustab nahahaigusi, nagu dermatiit või seeninfektsioonid. Seente ja mikroorganismide vohamise vältimiseks on vaja jälgida, et nahk jääks kuivaks, sest niiskus põhjustab patogeensemate infektsioonide teket.
Lisaks tuleks läbi viia regulaarne veterinaarkontroll, et hinnata üldist tervislikku seisundit, viia läbi vastavad vaktsineerimised ja ussirohud. Nii väldime nii tõsiseid haigusi nagu marutaudi või koerte katku.
Pildid Soome spitsist või Suomenpystykorvast
