See järgib kaheksa kuud tagasi vastu võetud seadust loomade väärkohtlemise vastu. Ka selle 30. novembril välja kuulutatud seaduse eesmärk on "tugevdada sidet loomade ja inimeste vahel" .
Millised on muudatused?
Prantslased armastavad lemmikloomi: igal teisel prantslasel on üks. Kuid igal aastal ja eriti suveperioodil leiab end hüljatuna 100 000 looma. Süüdistada impulssostmist. Selle parandamiseks kehtestati 19. juulil 2022 "kohustuse ja teadmiste tunnistus" . See väljastatakse kohustuslikult enne iga lemmiklooma soetamist (tasuta või tasu eest).
Selles sertifikaadis tuleb iga loomaliigi puhul täpsustada, millised on loomade vajadused ja kaptenite kohustused, mida tuleb täita. See võib olla materiaalne vajadus looma heaolu tagamiseks, kõik logistika või rahandusega seonduv. Lisaks täpsustatakse selles tunnistuses, mida looma identifitseerimisel tuleb teha. Seejärel võib iga varjupaik või ühendus lisada vajalikku teavet. See sertifikaat ei ole aga tasuta pääse. Lõpliku otsuse, kas loom määrata või mitte, teevad varjupaiga meeskonnad, kes teavad loomade vajadusi kõige paremini.
Loomade hüljatud ja seejärel kasuperekonda paigutamise korral peavad nii viimane kui ka asenduskohta kasutav isik (varjupaik või ühing) sõlmima hoolduslepingu. See leping sisaldab teavet lemmiklooma kohta. See tihendab sideme kahe partneri vahel.
" Käesolevas määruses käsitletavad loomad on kodukiskjad ja hobuslased. Seetõttu puudutab see kasse ja koeri, aga ka tuhkruid ja jäneselisi (ei ole ette nähtud inimtoiduks). Seetõttu ei võeta arvesse kalu ega roomajaid. Kuid ka neil on spetsiifilised vajadused ning nad on väärkohtlemise ja isegi hüljatuse ohvrid."
Millised on võrgureklaamide eripärad?
Ka veebipõhised lemmikloomamüügi- või adopteerimiskuulutused on muutumas. Alates 19. juulist 2022 peab teavitus- ja infosõnum ilmuma kohustuslikus korras. Põllumajandusministeerium täpsustab pressiteates, et teated "kuuluvad kontrollimisele, eelkõige looma registreerimise kehtivuse osas riiklikus identifitseerimistoimikus, ja need sisaldavad märge "teade kontrollitud" ". Teisest küljest pole selgunud, kes ja milliste vahenditega kontrolli teostab.
Mis on järgmised sammud?
See esimene dekreet loomade väärkohtlemise kohta ei jää viimaseks. See seadus näeb ette näiteks metsloomade järkjärgulise keelustamise delfinaariumites ja tsirkustes, tugevdatud raamistiku loomade internetimüügiks, karmimaid karistusi kutsikate ja kassipoegade hülgamise või isegi lemmikloomapoodides müügi lõpetamise korral. 2024. aastaks. Need seadused peaksid jõustuma järk-järgult kuni 2023. aasta juulini. Loomade väärkohtlemise lõpetavad eeldatavasti ka teised dekreedid. Need puudutavad peamiselt kriminaalset aspekti.
Karistusi karmistati juba paar aastat tagasi, mis tõi looma avalikule maanteele hülgamise eest 45 000 euro suuruse rahatrahvi ja 3-aastase vangistuse. Loobumine ühingust või varjupaigast jääb seaduslikuks. Selle määrusega peaks olema lihtsam seaduse kohaldamine ja sanktsioonide kehtestamine.
Ja hobustele?
See määrus puudutab ka hobuseomanikke. Märgitakse, et "iga isik, kes peab hobuslasi muul eesmärgil kui kutsealane" , peab omama eriteadmisi ning allkirjastama kohustuse ja teadmiste tunnistuse. Seega kohustub omanik austama looma meditsiinilisi ja füsioloogilisi vajadusi, aga austama ka kõiki kohustusi, mis puudutavad hobuse identifitseerimist ja jälgitavust. Lemmikloomade osas on omanikul kohustus olla majanduslikust ja logistilisest aspektist vaadatuna võimalik hobuse elu enda kanda võtta.